DSG käigukastide ajalugu ulatub juba enne Esimest Maailmasõda, kuid esimesed toimivad käigukastid valmistati 1980ndatel võidusõiduautodele. Viimasel kümnendil on see käigukasti tüüp teinud väga tugeva tõusu ja suurendanud enda osakaalu turul.
Selline käigukast sisaldab endas kahte manuaalkäigukasti, mis on oskuslikult üheks liidetud. Mõlemal käigukastil on oma sidur ja hammasrattad ja enamasti kasutatakse käigukast A puhul käike 1, 3, 5, (7) ja käigukast B puhul R, 2, 4, 6.
Käigukastis kasutatakse kas märga sidurit (õli sees) või ka kuivsidurit (väljapool käigukasti). Sõites näiteks 3. käiguga (rakendatakse käigukasti A), on käigukast B juba ootamas kas 2. või 4. käiguga (vastavalt kiirusele lülitatakse viimased sisse). Sellel hetkel, kui juhil on tõesti vaja kas 2. või 4. käiku, ei toimu enam käigu lülitus (käik on juba käigukastis B sees), vaid ainult sidurdamine. Käigukasti A sidur lastakse lahti ja B ühendatakse – kõik toimub samaaegselt. See ongi antud käigukasti eelis – lülitus on kiire ja sujuv.
DSG käigukastid on väga levinud Euroopas, kuid vähem Aasias ja USA-s. Samas tehnoloogia arenedes on neid hakatud ka veokitel kasutama ja seega kasutusala on laienenud nii geograafiliselt kui ka sõidukipõhiselt.
Antud käigukasti tüüp on ka selle poolest eriline, et teatud mudelitel kasutatakse käigukastis kahte või isegi kolme eri tüüpi õli: hüdrosüsteemile, siduritele, mehaanilise käiguosale. Seega nende käigukastide puhul tuleb ettevaatlik olla, et õiges sektsioonis vale õli ei kasutataks.
Nagu kõigi teiste automaatkäigukasti tüüpide puhul, on autotootjad ka siin eri termineid kasutanud:
VW/Seat/Škoda DSG
Audi S-tronic
BMW DualTronic
Ford Powershift
Hynday Ecoshift
Mitsubishi Twin Clutch SST ja Duonic ja Sporttronic
Porsche PDK jne.
PLUSSID – väikese massiga ja mõõtmetega, odav toota, väga kiire käigulülitusega.
MIINUSED – madala pöördemomendi taluvusega, mitte nii mugav kui hüdromuhviga; tihedam hooldus ja ka remondivajalikkus.
Huvi korral saad täpsema ülevaate ka siit videost:
