Sellele küsimusele on väga raske vastata. Autotootjad projekteerivad (arvestades keskmist kasutajat) käigukastid nii nõrgaks kui võimalik ja nii vastupidavaks kui vajalik, et oleks tagatud minimaalsed kulud garantiiaja jooksul. Need on vastandlikud parameetrid, millel püütakse opereerida.
Aga üldiselt ei sõltu käigukasti eluiga mitte niivõrd läbisõidu väärtusest vaid sellest, kuidas läbisõit saavutatakse, ehk olulisem on kuidas ja kui pikalt teda koormatakse:
| Mis tekitavad automaatkäigukastile suuremat koormust |
|---|
| Kõrgem keskkonna temperatuur |
| Rohkem käiguvahetusi (linnaliiklus) |
| Rohkem käike käigukastil, nt 6,7, 8 ja 9 käigulised |
| Rasked tingimused (treileri vedu, mäed jne) |
| Start-stop režiim (rohkem käiguvahetusi ja kõrgem temperatuur) |
| Sportlik sõidustiil |
| Võimsam mootor |
Ka käigukasti tüüp (CVT, DSG, planetaar – vaata siit) määrab ära kui palju ressurssi tal on. Nagu ka see, millise sõidukile ta paigaldatud on.
Kõige lihtsam parameeter mida mõõta, oleks käiguvahetuse kordade arv, koormus ning temperatuur.
On selge, et keegi ei loe neid ja seega seda ei saa kasutada. Seetõttu kasutatakse üldistatud läbisõitu ja kilomeetreid, arvestades keskmist kasutajat.
Kuna käigukasti vead jagunevad algpõhjuste järgi kolme suurde gruppi, siis on väga keeruline kui mitte võimatu öelda, kui pikk on käigukasti eluiga. Samas on ka käigukaste, millega on juba ilma õlivahetuseta oluliselt kauem sõidetud ja probleemid pole veel avaldunud.
Tuleb eristada käigukasti kulumist (see on fakt, kui õli ei vahetata) ja kulumisest tingitud sümptomeid. Siiski, kui rääkida kõige levinumatest, kulumisest tingitud vigadest, (neid õnnestub hooldusega vältida), siis võib rusikareeglina välja tuua, et enamasti hakkavad sümptomid (sõltuvalt sõidustiilist ja koormusest) ilmnema:
| CVT | 100 000 – 150 000 km |
| DSG | 100 000 – 150 000 km |
| Planetaar | 150 000- 250 000 km |
Kuid nagu eelnevalt mainitud, on käigukaste, mis sõidavad tunduvalt kauem ja ka vähem.
